Maasoojuspumba paigaldamisel vähenevad küttekulud kuni 80%. Maasoojuspump kasutab tasuta energiaallikana maapinda, pinnase ülemisi kihte või lähedal asuvat järvevett.

Ehkki soojuspump ei tasu tehtud kulutusi esimese kuuga, säästad koheselt tänu väiksematele küttearvetele.

NIBE ja Daikini uue põlvkonna soojuspumpade efektiivsus (märkimisväärselt lai töödiapasoon) tagavad kiirelt tehtud investeeringu.

Veel üks põhjus maasoojuspumba valikuks on keskkonnasõbralikkus. Võrreldes traditsiooniliste fossiilsel kütusel baseeruvate küttesüsteemidega vähendab maapinnas salvestunud soojusenergia kasutamine kodu kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks oluliselt CO2 eraldumist ümbritsevasse keskkonda.

Mõned valitsused ja kohalikud omavalitsused pakuvad koduomanikele toetust üleminekuks fossiilkütustel baseeruvalt küttesüsteemilt modernsemale taastuvenergiale. Kuna soojuspumbad liigituvad ametlikult taastuvenergia hulka, siis on just nüüd õige aeg muutusteks!

Sobiv maasoojuspump valitakse vastavalt maja küttevajadusele, küttesüsteemile ja vabale maapinnale. Maasoojuspumbasüsteem tagab kütmise ja sooja tarbevee vajaduse ning seda saab kuumadel suvepäevadel kasutada ka jahutamiseks.

Suvel salvestub maapinna ülemistesse kihtidesse päikesesoojus. Lisaks salvestub maapinda ka vihmavee- ja maapinna lähedase õhu soojusenergia. Maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil. Kollektori pikkus sõltub soojuspumba võimsusest, ulatudes 250- 20000 m. Torustik paigaldatakse 100 cm sügavusele ja täidetakse külmumiskindla vedelikuga (külmakandja). Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojusenergiat kasutatakse soojuspumba abil hoonete kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks.

Maakollektori kasutamine on ülimalt säästlik meetod. Suurim soojuspumba tootlikkus saavutatakse niiske pinnase korral.

ENERGIAKAEV

Maapinna sügavamas aluskihis asub peaaegu konstantse temperatuuriga aastaringne geotermiline energiaallikas. Soojuspump pumpabpuuraukudesse paigaldatud plastiktorude kaudu pinnasekihtisalvestunud päikeseenergiat. Puuraukude sügavus on varieeruv (90- 200 meetrit), sõltudes soojuspumbast ja kohalikest ehitusnõuetest.Energiakaevu kasutatakse kõikvõimalike hoonete juures sõltumatanende suurusest ja kasutatavusest. Energiakaev nõuab vähe ruumining puurida saab väikesemalgi maa-alal.

PÕHJAVESI

Suurepärane lahendus, kui põhjavesi on kergesti kättesaadav. Põhjavett saab kasutada soojusallikana, sest temperatuur on aastaringselt 4 - 12 ºC. Soojuspump kogub põhjavette salvestunud päikeseenergiat. Tavaliselt kasutatakse kahte üksteisest 15 - 20 m kaugusel asuvat puurkaevu, ühte vee võtmiseks ja teist vee tagasijuhtimiseks.

AVATUD VEEKOGU KOLLEKTOR

Säästlik lahendus veekogu äärsetele majadele. Kui maja on ehitatud veekogu lähedale, siis saab soojuspumbagaveekogu põhja paigaldatud kollektori abil ammutada kütmiseks vajalikku soojusenergiat.

SOOJUSPUMBA TÖÖPÕHIMÕTE

Soojuspumba arustis (soojusvaheti) kandub kollektoris salvestunud soojusenergia külmaagensile, mis aurustub. Külmaagens juhitakse edasi kompressorisse, kus toimub selle kokkusurumine ja temperatuuri tõus. Nüüd juhitakse külmaagens edasi kondensaatorisse (soojusvaheti), kus soojusenergia kantakse üle maja küttesüsteemile. Paisventiil reguleerib külmaagensi vooluhulka, et saavutada optimaalset rõhkude vahet aurusti ja kondensaatori vahel.